Mängufilmide musterlaps – meelelahutuslik kasiino

Vähesed meist on “päris kasiinos” pakutavat meelelahutust kogenud, kuid tänu mängufilmidele teame kõik, milline näeb välja “õige” kasiino ning mida seal tehakse. See on tänuväärt keskkond, kus kogeda kirgi, närvesöövat pinget, ootamatuid reetmisi ning õnnevirvendusi, kusjuures see kõik toimub sädelevas atmosfääris hästiriietatud inimeste keskel, kus taustaks mängib võluv muusika.

Pakume valikut filmidest, kus elu, draama ning meelelahutust eriti erksalt ning mitmekülgselt näidatakse.

Casino. 1995. aastal legendaarse Martin Scorsese käe alt tulnud film, kus pearolli mängib sama legendaarne Robert de Niro. Film avab kasiinode varjupoolt ning lugu räägib kahest sõbrast, nendevahelisest reetmisest, ahnusest, petmistest, mõrvadest ning loomulikult ka armastusest. Targemad on öelnud, et filmis kujutatakse Las Vegase kasiinoimpeeriumite telgitaguseid seitsme- ja kaheksakümnendatel.

Casino Royale. Bond. James Bond. Näib, et kõigis Bondi filmides on mõni stseen kasiino, kuid see pole päris tõsi. Siiski on üks film, kus draama ning meelelahutus just kasiinos kohtuvad. 2006. aastal valminud film Casino Royale on esimene, kus nägime Bondi rollis nägusat Daniel Craigi. Filmi peamine tegevus toimub Monte Carlo kuurortis Monacos. Salajasel agendil 007 tuleb pidada eriti kõrgete panustega pokkerimängu, kus mängus on maailma ohutus. Ning nagu Bondi filmides ikka, tasub meeles pidada, et kõik pole nii nagu algul tundub.

The Gambler. See 2014. aastal valminud film näitab hasartmängude maailma läbi omapärase vaatenurga. Mis juhtub, kui meelelahutus väljub kontrolli alt ning muutub sõltuvuseks, mille nimel oled valmis mängu panema ka oma elu? Filmi peategelane, keda mängib Mark Wahlberg, on kirjandusprofessor, kes on oma mängusõltuvuse tõttu tõsistes võlgades. Raha on ta laenanud lisaks oma emale ka gangsterilt, kellele on pandiks andnud iseenda elu.

Ühtlasi soovitame kinoatmosfääri austajatele trillerit „21” (2008) krimidraamat „Hard Eight” (1996), „Rounders” (1998) ning ka psühhedeelset tragikomöödiat „Fear and Loathing in Las Vegas” (1998). Viimane jääb meelde mitte niivõrd kasiinode, vaid Johnny Deppi suurepärase näitlemise ning tema teravameelsete monoloogide tõttu.